Varasemad ülestähendused

Varaseimad ülestähendused Pädaste Mõisa kohta pärinevad aastast 1566. Selle aasta 25.juunil andis Taani kuningas Fredrik II mõisa üle von Knorr’ide perekonnale viimaste teenete eest Taani riigi ees. Juba tol aja oli mõis ja selle ümberkaudsed talupidamised põlluharijate jaoks oluliseks keskuseks. Arvatavasti otsustati sellele kaunile kohale ehitada mõis varsti peale piiskop Albert von Buxhoeveden’i juhitud viimast ja otsustavat lahingut eestlastest paganate vastu.

Mõisa algupära

Pädaste mõisa sünd viib meid tagasi 14. sajandisse, mõningad tolleaegsetest iidsetest seintest on siiani säilinud mõisa kesksetes ruumides. 19. sajandi lõpul leidsid aset märkimisväärsed laiendustööd ning mõisahoonele kujundati uus fassaad, sellest ajast pärineb ka tänaseni iseloomulik harmooniline üldmulje. Mõisa õueala ümbritsevad hooned püstitati aastatel 1870 kuni 1890 – perioodil, mil baltisakslased nautisid jõukalt suurejoonelist ja külluslikku eluviisi.

Viimane parun

Tsaari poolt jahipidamise vastutusala juhiks määratud parun Axel von Buxhoeveden omas selle positsiooni läbi 19.sajandi lõpul õukonnas suurt mõjuvõimu. Üheskoos Siemens’i pärijannast abikaasa Charlottega tõid nad unisele Muhu saarele laia maailma hiilgust ning sära. Von Buxhoeveden korrastas oma Kuivastus ja Pädastes asuvad mõisad imekauniteks ning Pädaste suvedest said Charlotte ja tema kaaskonna Peterburgist saabumisel kunsti ja muusikaküllased kultuurinaudingud. Parun Alexander ise aga huvitus vägagi maastikukujundusest ja haljastusest ning tõi oma sagedastelt reisidelt kaasa haruldasi taime-ja puuliike, millest mõningad tänaseni mõisaparki kaunistavad. Peale maavanemaks valimist, lasi von Buxhoeveden restaureerida ka Kuressaare lossi ja nimetas selle uuesti valitsushooneks. 1919.aasta talvel teel Pädastest mandrile hukkus aga Axel von Buxhoeveden mässulste revolutsionääride käe läbi ning Charlotte von Siemens pages selle tulemusel järgmisel päeval Brandenburgi. Nii ootamatult ja traagiliselt sai läbi 1227.aastal Albert von Buxhoevedenist alguse saanud ja seitsesada aastat kestnud ühe perekonna unustamatu kohalolek Muhumaal .

Hiljutine ajalugu

Peale Nõukogude-aegset aastatepikkust hooletut kohtlemist, mil mõisa kasutati nii sõjaväelise peakorterina, kalakasvatuse jaotuspunktina ja hooldekoduna, hüljati see 1980ndate aastate alguses sootuks. Kuniks mõisa nüüdsed omanikud 1996.aastal mõisa ülesehitamise väljakutse enda kanda võtsid, seades eesmärgiks muuta looduskaunist kohast Baltimaade kauneim luksushotell.